Kristlik Meedia

Pildikesed misjonipõllult ja jumalateenistustelt. Pean siin seoses Kristliku Fotosõprade jaoks maha märkima reegleid ja kodukorda. Meil tuleb üles seal galerii jms. ja piltide lisamise kord, mis on fotograafia valdkonda kuuluv asi ehk siis reeglid mida silmas pidada. Nimelt, me teeme seal siis kristliku fotograafide ja fotosõprade pildigaleriid. Seal on erinevaid kategooriaid nagu ikka fotogaleriides aga. Seal on ka usuelu ja kristlikke kategooriaid. Ja sellest ongi esile kerkinud teema: inimeste pildistamine koguduses ja koosolekutel! Ja kus ja mida sa nende piltidega teed?

Kevadkonverentsil 2006 Türil oli ühe ajalehe fotograaf kohal. Nad olid pastorilt luba küsinud aga ma ei teadnud seda. Kui fotograaf toppis kaamera inimestele näkku,segas veidi kui jutlustaja palus inimeste eest (siiberdas seal ja kiskus tähelepanu) siis mul viskas üle, kutsusin ta kõrvale ja ütlesin mida sa mees siin teed!

Vana kohe kohkunud näoga, mida teen. No jah mida teed, mida sa sela siiberdad, pildistas seal ees kui oli altarikutse aeg jms. No sain teada, et oli luba, ok! Aga mis luba, pastor ei jaga ka ju asju kohe lambist detailideni, mis luba. Kus ja kuidas kasutab. Kas pildistab vaid kohaliku ajalehe jaoks pilte või jätab fotod ka oma erakogusse – kus ja kuidas ta neid hiljem kasutab? Kas müüb tulevikus neid oma kogust pilte vajadusel näiteks kui ateistid koostavad elava usu vastu mingit kodulehte või raamatut, siis lahkelt pakub ta haruldasi kaadreid äratuskoosolekust. Üks mu lähedal istuv daam ütles, tema ei taha, et teda seal pildistatakse. USUELU on privaatne ja väga isiklik asi, see on osaliselt isegi eraelu puutumatuse teema, mida kaitseb seadus. Me peame aru andma, mida me laseme võhikutel ja uskamtutel teha meie koosolekutel – iga asjal on nö. privaatsuse piirid ja usuelu käib ka eraelu puutumatuse alla – vähemalt nö. koguduses käimine – isegi kui see on avalik!

Samas on ka avalikud koosolekud n. välisõhus, kus territoorium ei ole piiratud, seal võivad kõik pildistada, kui selleteemalisi silte ja keelde ei ole. Teema on ka veidi segane kuna ei reguleeri ka seadus kus jookseb selge piir, mis on avalik üritus ja mis on nö. üritus, kus fotograaf vajaks pressikaarti. Mulle meeldib teha pilte koosolekutel ja kirikutes aga meil ei ole kusagil veel küsitud ja kui küsiks siis mis tähendab tahad teha pilte. meil poel seni ka kristlikke fotograafe nii käinud ja pildistanud. Võta seda kunsti ja sellise suunaga. Samas peame olema ka ettevaatlikud, mingi kottis püksipõlvedega võõras kiilas peaga muhe mees väidab, et on see ja see ja tahab teha pilte lastest – oot-oot ALARM! See on ka mõte, miks luua usaldusväärne, üsna kinnine ja nõudmistega Kristlik Fotoklubi, mis on ka usaldusväärne ja nime väärt, et fotograaf saab öelda, ma kuulun sinna, võite meie klubi presidendilt üle küsida jms. Välismaa konverentsidel ja suurtel koosolekute on SUURELT kaamera keelud ja seda öeldakse vahel ka lavalt välja, see segab jutlustajaid ja on liiga privaatse info pildistamine, kelle asi on see, et inimesed on sinna tulnud.

Tegemist on väga delikaatse teemaga. Juba on näha ka kristlikel üritustel vendi, kes on endale korraliku peegelkaamera ostnud ja klõpsivad, tulevad kasvõi lava taha, kusjuures ei ole luba küsinudki, viisakusest ju võiks! Koosoleku, konverentsi tegijalt tuleb luba küsida. Suurüritusel hankida pressi kaart st. luba pildistada jms. Mida varem neist asjadest räägitakse, seda parem. Kristlased peavad sellises meediavaldkonnas ka ennast harima ja valmis olema. Vahel tahetakse tulla kogudusse televisiooniga, siis pean olema kindel mida tahetakse teha, mis on saate – salvestamise suunitlus, uurima saate spetsiifikat jms. ja oma inimestelt peab luba küsima sellises asjas.

Kõige rohkem häirib AGA seebikarpidega plõksijad, kellel ei ole enamus kordi ka taktitunnet (tõeline fotograaf püüab jääda märkamatuks, ei tuigerda jalus ja teeb asja ära ja hoiab kõrvale, üritusel ei tohiks olla üle 1-2 plõksja, liigne segav faktor, inimesed on tulnud Jumala Sõna kuulama. Pildistamisõiguse saba see, kes varakult esimesena on registreerinud või on vahe kas kristlik meediakanal või kellegi isiklik hobi sellest ka valik, kui taotlejaid on palju.) Seebikatega taidlejad aga marsivad müta-müta vahekäigus nagu läheks jutlustajale kallale, põrutavad ette (enamuse pead käivad, kes see on) ja siis siiberdavad seal ees, mõni isegi astub jutlustaja kõrvale, et Homer Simpsonina tunda, mis tunne on seista ja vaadata seda rahvast ja siis noh moe pärast teen ka pildi. KOMPLEKSID! Kord nägin seebikaga agropaati, kes kantsli ees, seal mitte ei pannud põlve maha ja ei teinud pilti vaid läks peaaegu kõhuli, et saada soovitud pilti, rahvas vaatas What A Wärk, mis siin toimub. Ma arvan, et sellist jampsi ei tohiks kohanäitajad lubada. Või siis ülistad võõras koguduses, silmad kinni ülistad Jumalat ja järsku läbi suletud silmade tunned säuh välk käib ära ja keegi põhimõtteliselt pildistas su avatud suud ja su hammaste olukorda, arvatavasti su hambaarsti abiline, kes tuli hammaste kaarti tegema, kuna eelmine kadus ära!

Aga see on tõsi, et kohalikus koguduses piltide tegemisel KEHTIB ERAELU puutumatuse seadis. Kui inimesed ei taha pildile jääda või et neist tehakse pilte siis SEDA EI TOHIKS TEHA! Vabaõhuürituste jms,. on teine asi aga ka siis KRISTALSEST FOTOGRAAF ei lähe mitte MAAILMA VAIMULE kaasa, mida tohib ja mida ei tohi. Mida seadus lubab ja kui ei keela siis võib. Ei kristlasest fotograaf tabab ära, kus läheb paparatsi joon ja suund!

Austagem teiste vabadust ja privaatsust. Usk, Jumala otsimine, koguduses palvetamine, on väga privaatsed asjad ja nendega TULEB ARVESTADA! Pastorid pange see kõrva taha! See roheline kristlasest fotomies võib aga oma pildid panna galeriisse ja kus need levivad laiali, Keegi kuritahtlik võib neid aga sealt võtta ja kuritarvitada, Istutab eesli nina osta ja teksti alla vms. jaburdusi on tehtud. Jutlustajad ja need kes jäävad märklauda, nemad peavad sellise tagakiusu ja asjadega ette arvestama, kuigi seadus kaitseb ka neid! Aga tavaliige, lihtne pereema, vanatädi on KAISTETUD. Teatud koosolekute pildid veebi pannes on see inimene väga haavatav! Muide juba oli millalgi teles, kus keegi käis varjatud kaameraga kirikus, seda küll mingist teist värki filmimas aga see ajastu on meieni jõudnud. teha telefoniga filmilõik, seda muuta ja peale rääkida on võimalik moonutada jms. Veebis levivad klipid, kus lääne jutlustaja räägib aga suu liigub teisiti ja tekst selline: ma tahan et te Jeesuse nimel lihtsalt lööksite nad maha vms.

Avaliku ürituse korraldaja – juhi või kes iganes vastutab selle luba ongi asja point. paparatsid ei hooli ka sellest, neil kellel ei ole südametunnistust jms. nad klõpsivad – lehvitades avaliku ürituse loosungit. Teema on muide väga-väga aktuaalne! Kui tegemist ei ole portree pildiga, kus sa esiplaanil, pildil äratuntav isikuna siis on teine asi! Aga kui sa oled vaid üks rahva seast, siis osad fotograafid hakkavad selle nõude peale naerma. Sp. see teema ka siin üleval on. Kogudustes ja üritustel liigub juba igasugu klõpsijaid, kõige hullemad „SEEBKATEGA Homerid“, kes peavad kas oma uue „Canoniga taidlema“ või siis kes erakogusse tahavad kenasid klõpse seda koosolekut segades ja kuulajaid häirides.

Asjal on 2 põhimõttelist suunda:

1. Üks on pildistamine ÕIGUS kui põhimõtteline, et kas nad on nõus, kas see on avalik üritus. Mis suunitlus on üritusel, kas inimesed tulid siia eksponeerima või Jumalat kuulama. Kas fotograafi siiberdamine võib häirida inimesi jms. Teatud suunaga evangeelsed, äratuskoosolekud jms. ei ole küll selleks et seal igaüks kes tahab võiks joosta ja klõpsida mis iganes suunal jms.  Kui koosoleku juht anna loa, siis kindlasti peaks ta mõtlema läbi kas on mingit tsooni kuhu ta fotograafi ei taha, kuna nad ronivad kasvõi jutlustaja jalge vahele, et seal käpuli mõni rabav pilt teha! See piir tuleb paika panna. Olen küll hobi korras amatöörfotograaf aga mulle on see piir paigas, ja kui keegi tuleks pressikaarti mõnele suurüritusele küsima paneks kohe paika filmijate ja fotograafide piirid . osasid häirib nende tuiamine ja siiberdamine, inimesed tulevad OTSIMA Jumalat. Kui veel vaadata Vana Testamendis, kus Jumal ootas ja eeldas korda ja iga asi oli omal kohal, ma ei pea õigeks et fotograaf luteri kirikus näiteks ronib kantslisse, siis on ta seal altari see, siis ronib redeliga altari maali otsa ja Tarzanina sehkendab seal.

2. Küsimus on see, mis suunitlus on üritusel, kas inimesed tulid siia eksponeerima või Jumalat kuulama. Kas inimesed on nõus nutetud silmadega, MISIGANES grimassidega jms pildile jääma. Kas inimesed on nõus sellega, kuna nad tulid ju koosolekule MIS ON VÄGA SÜGAV ISIKLIK asi mitte teiste asi, ei ajalehe tegijate, artiklite koostajate, ajalehe lugejate asi VAID SELLE INIMESE asi. Kogudust eksponeerida jms. saab 1000 erinevat viisi pidi, vahel võetakse just see välja ja ilustatakse see kirjakohtadega et oo see on väeline tunnistus jms. aga unustatakse kirikus olevad inimesed. Jeesus suri meie eest avalikult ja me peaks teda järgima avalikult. Aga koguduses on alati lapsi (kes ei oska otsustada enese eest), häbelikke, noori usus – kes ei ole oma tuttavatele veel rääkinud et nad on usklikud, invaliide – kes ei taha pildile jääda jms. VAT ASI ON KALLID KRISTLIKSU EETIKAS JA SELLISES KÕRGEMAS TEISTE HUVIDELE MÕTLEMISEST, Jumalikust armastamisest ja hoolimisest. See on üsna keeruline küsimus.

Mida soovitad sina kristlastest fotograafidele, kust jookseb piir. (südametunnistus, seadused me uurime välja)

Kas sina oled nõus, et igaüks – igamats – seebikat omav Homer Simpson –  teeb koguduses sinust ette ja taha vaateid pilte ja siis kasutab neid n. veebis isiklikus galeriis või osaleb nende piltidega kristlikus konkursil “Usuelu” kus võidupilt võib minna internetis sinna ja tänna ja ka päriselus kuhugi üles!

Kas sa oled nõus, et su lastest keegi pildistab koguduses ja paneb neid oma veebi fotolehele? Pildistab koguduses näiteks lastetööd? Kuhu need pildid lastest pannakse – lähevad?

Tänan tagsiside eest ja asjalike kommentaaride eest (siin all). Ole julge anna tagasisidet! Aga jätke meelde, seadus ei reguleeri väga täpselt, avalikul üritusel võib teha pilte. Mis puudutab iga koguduse koosolekuid ja jumalateenistusi see on teine asi. Kuidas üldse mõjub Jumalateenistustel välklambi sähvimine, kas sind on häirinud.

Kas koguduse pastor peaks selle asja endale selgeks tegema ja lahti mõtestama ja küsima liikmete arvamusi. tean oma koguduses naisi, kui teen mõne pildi, siis vibutavad “rusikat” kui sa selle üles paned kuhugi ilma meile näitama siis … hoia alt 

TEIE HÄÄLETUS SIIN ON VÄGA OLULINE, SEE AIATB MEIL KLUBI REEGLEID KOOSTADA! Kuna meil tulevad sinna galeriid, palve ja usuelu ja koguduse igapäevaelu! Mis sa teed, kui sa seal oma üleslöömata- haigutava MOLLI leiad?

Tagasisidet võib saata meilile foto(ätt)usk.ee või siia kommentaar lisades.

Antti Loodus

KristlikMeedia
kmeedia.usk.ee

Kristlastest Fotosõbrad
http://foto.usk.ee

 

Lisa kommenaatr

Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. See koht ei ole tõesti negativismi aga ka kriitika jaoks. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid, millel on sisu väärtust ja mis sobivad kodulehe suunitlusega. Anonüümseid kommentaare me ei lisa! Sinu E-maili lisamine on kohustuslik (spämmifilter) ning seda ei näidata teistele ega kasutata reklaamiks!

Ees-ja Perenimi (nõutud väli)

E-mail (ei kuvata teistele) (nõutud väli)

Koduleht